Results 10 of 30
|
[ FICTION]
|
| ... peatus järele mõeldes. "Keegi neist pole eriti terane, aga mrs. Tucker hoiab kodu korras ning puhta. Tema ise on üheteistkümnest lapsest noorim. Tema vana isa elab koos nendega." Bland võttis informatsiooni vaikides vastu. See sisaldas Tuckeri perekonna sotsiaalse positsiooni. "Seepärast ma ütlesingi, et seda tegi võõras," jätkas Hoskins. "Üks neist, ... |
|
[ FICTION]
|
| ... ta kõik enda peal proovida oleks tahtnud. Teate ju, millised tüdrukud on. Ta oli liiga noor, et huuli värvida ja ennast ilustada, rääkis seda isa ja rääkisin mina. Aga kui ta raha sai, ikka värvis end. Ostis huulepulki ja lõhnaõlisid ning peitis ära." Bland noogutas. Jutus ei olnud midagi, mis ... |
|
[ FICTION]
|
| ... olnud midagi, mis oleks teda aidanud. Küllalt rumal murdeealine tüdruk, pea täis filminäitlejaid ning ilusa elu lumma - Marlene'i sarnaseid leidus sadu. "Mida ta isa küll ütleb, ei tea," ütles mrs. Tucker. "Ta peab iga minut siia jõudma, loodab, et lõbustab end." Naine murdus ja hakkas nuuksuma. "Kui te küsite ... |
|
[ FICTION]
|
| ... nagu teie või mina, kui te minu mõtet kuulda võtate," lisas ta, kõneldes otse Poirotga. Väike tüdruk, kes oli Poirot'le ukse avanud, ilmus isa selja taha ja umbes kaheksa aastane poiss pistis oma pea tema õla varjust välja. Nad uurisid Poirot'd ääretu huviga. "See on vist teie noorem ... |
|
[ FICTION]
|
| ... Poirot, "just seesugust." "Ta andis kord Marlene'ile huulepulga. Olin väga kuri. Ütlesin Marlene'ile, et ei luba tal sellega oma nägu määrida. Mida isa ütleks! Tema jälle vastu, ninakas nagu ta oli, et leedi andis ja ütles, kui hästi see sobib. Mina ütlesin, ärgu kuulaku, mida Londoni leedid räägivad. ... |
|
[ FICTION]
|
| ... oli ju rohkem kui küll. Öeldakse, et õnnetus ei tule üksinda ja see on tõsi." "Teil oli veel teisi kaotusi?" päris Poirot viisakalt. "Naise isa," seletas mr. Tucker. "Tuli hilja õhtul "Kolmest Koerast" paadiga teisele poole praami, komistas sadamasillale astudes ja kukkus vette. Tema eas oleks pidanud vaikselt kodus istuma. ... |
|
[ FICTION]
|
| ... libisesid Poirot'st mööda - teda erutas ähmane mälestus. "Vanamees... sadamasillal? Mäletan, et kõnelesin temaga. Tema nimi oli...?" "Merdell, sir. See on minu neiupõlvenimi." "Teie isa, kui ma õigesti mäletan, oli Nasse'i vanemaednik?" "Ei, see oli mu vanim vend. Mina olin perekonnas kõige noorem - meid oli ju üksteist last." Ta ... |
|
[ FICTION]
|
| ... perekonnas kõige noorem - meid oli ju üksteist last." Ta lisas väikese uhkusega: "Aastate viisi oli Nasse'is Merdelle, kuid nüüd on kõik laiali. Minu isa oli viimane." Poirot ütles vaikselt: "Nasse House'is on alati Follatid." "Vabandage, sir?" "Kordan seda, mida teie isa mulle sadamasillal ütles." "Ah, ta rääkis ju ... |
|
[ FICTION]
|
| ... kuid nüüd on kõik laiali. Minu isa oli viimane." Poirot ütles vaikselt: "Nasse House'is on alati Follatid." "Vabandage, sir?" "Kordan seda, mida teie isa mulle sadamasillal ütles." "Ah, ta rääkis ju lollusi. Pidin talle vahel kõvasti käratama." "Nii et Marlene oli Merdelli lapselaps," ütles Poirot. "Jah, hakkan taipama." Ta ... |
|
[ FICTION]
|
| ... käratama." "Nii et Marlene oli Merdelli lapselaps," ütles Poirot. "Jah, hakkan taipama." Ta oli hetke vait, temas tõusis ääretu elevus. "Te ütlesite, et teie isa uppus jõkke?" "Jah, sir. Ta rüüpas liiga palju. Ja kust ta raha võttis, seda ma küll ei tea. Jootraha ta sai, aidates rahvast paadisillal või ... |
|
[ FICTION]
|
| ... Ta pomises: "Oleksin pidanud arvama. Ammu tagasi. Laps ju rääkis mulle..." "Vabandage, sir?" "Ei midagi," ütles Poirot. "Avaldan veel kord kaastunnet teie tütre ja isa surma puhul." Ta surus mr. ja mrs. Tuckeri kätt ning lahkus majast. Ta ütles endale: "Olin rumal, väga rumal. Ekslesin vale rada pidi." "Hi, mister." ... |




