Results 10 of 11
|
[ FICTION]
|
| ... habemega. See andis talle hämmeldunud näitleja ilme, kes pole kindlalt otsustanud, kas mängida maahärrat või "tahumata kalliskivi" dominioonidest. Michael Weymani märkustest hoolimata ei vihjanud habe mereväele. Mehe käitumisviis ja hääl olid heatujulised, kuid silmad helesinised, väikesed ja teravad, läbitungivad. Ta tervitas Poirot'd südamlikult. "Oleme nii õnnelikud, et teie sõber ... |
|
[ FICTION]
|
| ... neiu ei usu teda. Kohvikus, kuhu Jack lõunatama astus, tabas ta äkki lauanaabri piidleva pilgu. Too oli eakas mees, kelle tahtejõulist nägu pärgas must habe. Jack märkas ta läbitungivaid halle silmi ja häid lauakombeid. Ta teadis, et mehe nimi on Levington ja et too on kuulus arst. "Miks ta mind ... |
|
[ FICTION]
|
| ... too trepist alla kukub. George võtab kirja, mille ta on kirjutanud, ja torkab selle onu hommikumantli taskusse. Kell pool kaheksa on ta "Gallant Endeavouris" habe ja puhmaskulmud ees, kõik nagu peab. Pole kahtlust: mr. Henry Gascoigne on veel elus. Siis leiab tualettruumis aset metamorfoos, ning kiirtempos tagasi Wimbledoni, bridziõhtule. Alibi ... |
|
[ OTHER LITERATURES]
|
| ... tõusin ning jooksin uludes kõrvale. Isa sidus haava ja astus Hundva juurde. Kaua tunnistas ta langenud looma. Siis istus selle juurde maha, ta ruuge habe täitus pisaratega. Õhtu jõudes võttis ta Hundva õlale ning sammus koju. Soo kajas mu kaeblikust ulumisest. Ei miski suutnud mind enam lohutada. Niutsusin ööd läbi, ... |
|
[ POETRY]
|
| ... tõusin ning jooksin uludes kõrvale. Isa sidus haava ja astus Hundva juurde. Kaua tunnistas ta langenud looma. Siis istus selle juurde maha, ta ruuge habe täitus pisaratega. Õhtu jõudes võttis ta Hundva õlale ning sammus koju. Soo kajas mu kaeblikust ulumisest. Ei miski suutnud mind enam lohutada. Niutsusin ööd läbi, ... |
|
[ FICTION]
|
| ... rõõmustasid mängu ja laulu üle. Raske oli vanal mehel valida. Kõige vanem paneb kõige vähem tähele, mõtles ta, et minul hallid juuksed ja valge habe. Ta laulis talle oma kõige ilusamad laulud ette ja neiu nuttis ja naeris rõõmu pärast. Kui Vanemuine ometi armastusest hakkas kõnelema, pööris neiu talle kõrgi ... |
|
[ FICTION]
|
| ... kätt pigistas, ütles neiu noomides: “Sinu kannel kõlab ilusalt ja sinu laulud on kaunid, aga sinu vanad jalad ei kõlba enam tantsimiseks ega hall habe enam suuandmiseks." Vanakesel jäi üksnes veel kolmas üle. See oli kõigest kõige õrnemate tundmistega. Vanemuine laulis temale kõige ilusamaid armastuse rõõmu ja armastuse õnne laule. ... |
|
[ FICTION]
|
| ... surnukeha!" Peeter läks ka kohe käsku täitma, aga enne kui ta keldrist välja tuli, küsis ta härra tagaotsijate käest: "Kas teie härral oli ka habe suus?" Tagaotsijad kostsid: "Jah!" Peeter küsis edasi: "Kas teie härral olid ka sarved peas?" Tagaotsijad: "Ei olnud!" Peeter küsib veel: "Kas teie härral oli ka ... |
|
[ FICTION]
|
| ... Hans läinud aga taga koorma ja karanud kaksiti kuuskede peale, pidanud kahe peoga okstest kinni ja naernud seal vanapaganat, kes nii kuusekoormat tirinud, et habe auranud. Saanud nad tüki maad ära läinud, ütelnud vanapagan: "Hans-poega, tõuka aga tugevasti, küll on raske tõmmata." Hans ei ole aga vanapagana rääkimist sugugi ... |
|
[ POETRY]
|
| ... sinililled. Hüljates tapetud öid, mööda kahisevaid päevi, üle kuminate, üle autokatuste, mööda vitriine, üle kantseleilaudade, mis on kaetud kirjutusmasinate vaibaga, kõnnib ülivaikne maag. Ta habe on roheline aas, kus mäletseb rammusaid veiseid. Ta habe on rukkipõld, kus kõrred kõiguvad tuules. Hämariku eel, koidu ajal, lükates nagu mantlihõlmu laiali suurte majade ... |
|
[ POETRY]
|
| ... üle autokatuste, mööda vitriine, üle kantseleilaudade, mis on kaetud kirjutusmasinate vaibaga, kõnnib ülivaikne maag. Ta habe on roheline aas, kus mäletseb rammusaid veiseid. Ta habe on rukkipõld, kus kõrred kõiguvad tuules. Hämariku eel, koidu ajal, lükates nagu mantlihõlmu laiali suurte majade pikki varje, kõnnib too nõnda rahulik maag. Ja näe, ... |




